Pole veebruari algusest kirjutanud, ma tean ja vabandan. Plaanisin vahepeal mitu korda kirjutada, kuid kas ajapuuduse või millegi muu tõttu on kahjuks see ära jäänud, kuid nüüd võtan ennast kokku ja kirjutan veidike.
Ehk siis mis on viimase kahe nädala jooksul toimunud? Kiire ülevaade:
17. veebruar
Päev algas üsna rahulikult. Olin koolis neli tundi. Peale neljandat tundi läks mu klass jäähalli uisutama, aga meie Mariannega mitte, sest suundusime Tallinna poole. Jõudsime kella kolmeks Tallinna ja olime veidi linnas. Suundusime edasi Saku Suurhalli poole. Käisime vahepeal söömas ka jne ning olime umbes poole kuue ajal juba Saku Suurhalli ees. Ootasime ja ootasime. Kui kell sai lõpuks kuus, lasti meid väravatest sisse ning otsisime oma istekohad ülesse. Ostsime ka käepaelad (X ED SHEERAN). Kell 19.30 alustas soojendusesineja pihta, kelleks oli Ryan Keen. Mul oli väga hea meel, et just tema oli soojendusesinejaks, sest sain ühe hea artisti loomingut enda playlisti juurde. Kisasime Mariannega laule kaasa, vehkisime helendavate pulkadega ja nautisime! Vahepeal, kui Ryan esines, käis Ed laval ka ja laulsime talle kõik koos sünnipäeva laulu (sai samal päeval 24-aastaseks). Kell 20.30 oli Ed Sheeran laval. Kontsert kestis umbes kaks tundi ning see aeg läks nii kiiresti, isegi liiga kiiresti. Hääl jäi õnneks karjumisest alles, kuid emotsioonid olid meeletud! Laulsime Mariannega igat laulu kaasa ja võtsime kontsertist kõike. Kuna Edi paljud laulud on kurvad, siis valasin enamus tema laulude ajal pisaraid, muidugi rõõmupisaraid, et ma sain seal kohal olla ja teda näha ja tema häält kuulda laivis. Olin seda hetke oodanud üle 3 aasta ning see oli kõike väärt. Kui sain teada, et ta üldse Eestisse esinema tuleb, siis ostsin kohe esimesel päeval pileti ära, sest võimatu oli minemata jätta. Igatahes üks mu elu parimaid päevi, sest sain olla oma ühe lemmiku artisti kontserdil.
18.veebruar
Jõudsin kontserdilt koju kell 1.30 öösel ja äratus oli 5.30. Sain veidike alla 4 tunni magada... Ja muidugi oli samal päeval veel matemaatikas kontrolltöö. :)))
20. veebruar
Toimus koolis vabariigi aastapäeva aktus, mis oli väga armas! :)
Mudilaskoor, poistekoor ja õpetajad esinesid. Laulsime hümni, tundsime ennast patriootlikena ning austasime enda kodumaad.
21. veebruar
Käisime Maarja-Kristiine (armsa sugulase) 8ndal sünnipäeval. Sünnipäev oli väga meeldiv ning oli tore sugulasi ja tuttavaid üle pika aja kõik koos näha.
23. veebruar
Koolist vaba päev! Ilmselgelt magasin pool päeva ja vaatasin ülejäänud pool päeva The Walking Dead'i, mis on kujunenud mu lemmikseriaaliks. Olin vahepeal näinud ainult üksikut osa. Mõtlesin siis üks päev, et tahaks kõik osad läbi vaadata ja nii ma alustasingi esimesest hooajast. Olen 62 osa ära vaadanud. Üks osa kestab umbes 45 minutit, seega olen kulutanud kokku umbes 2790 minutit selle seriaali vaatamiseks. Jõudsin lõpuks ka sama kaugele nagu telerist näidatakse ehk siis enam ei ole teistest maas. Hurraa! Ma pole ühegi seriaali pärast nii palju pisaraid valanud kui The Walking Dead'i pärast. Kui vaatan seda, siis süvenen tohutult ning elan iga hetke kaasa.
24. veebruar
Tähistasime perega Eesti 97. sünnipäeva.
25. veebruar
Koolis olid lühendatud tunnist, sest 11. klassil oli II kollokvium. Päeva lõpuks polnud mul ikkagi kolmapäeva tunnet, pigem tundus, et käes on nädalavahetus. Õhtul hakkas tervis veidike alt vedama ning mul polnud just kõige parem olla
26. veebruar
Nägin öösel halba und ning üles ärgates polnud õhtust enesetunne paremaks läinud, pigem just mitu korda halvemaks. Sättisin ennast, käisin söömas ja panin riidesse. Mõtlesin, et küllap elan selle päeva üle ja saan ilusti koolis käidud. Kui kõndisin bussipeatuse poole, siis iga sammuga läks enesetunne aina halvemaks ja halvemaks. Bussipeatuses bussi oodates toetusin kätega põlvede peale ning üritasin mitte pikali kukkuda. Tundsin, et ei suuda niimoodi kooli minna ning läksin koju. Koju jõudes kraadisin ennast, õnneks palavikku polnud, pigem just nõrkus. Oksendasin. Üritasin magada. Võtsin tablette sisse. Õhtuks oli õnneks parem olla ning järgmisel päeval polnud halvast enesetundest enam jälgegi. 26ndal veebruaril käis Taukar koolis esinemas, kuhu küll kahjuks ei jõudnud, kuid pole hullu.
28. veebruar
Sel päeval toimus ENTRUM Virumaa viimane sessioon. Päev möödus väga hästi, inspireerivalt ja innukalt. Pitši kõne läks ka täitsa hästi. Saime juurde väikseid märkusi, mida veel juurde lisada ja mida muuta. Meie mentor tõi meile julgustuseks šokolaadi ka, väga armas temast! :)
Eile tuli mõte, et võiks soetada endale ka ukulele, aga eks jõuab veel mõelda.
Ahjaa, kandideerisin vahepeal ka EÕEL'i XXXII Üldkoosoleku meediatiimi. Loodetavasti läheb õnneks ja saan sinna koha, sest see oleks super! :)
Nägemist :)
