Pole jälle pikemat aega bloginud ning kõik ainult ühel põhjusel- mul on väga kiire olnud.
Kogu aeg pidanud kuskil olema ja midagi tegema. Koolis ka tohutult palju tegemist. Käisime klassiga reedel Estonia teatris Pähklipurejat vaatamas, mis oli võrratu! Pole mitu aastat jõudnud minna balletti vaatama ja tohutult tore oli jälle näha. Tallinnast tagasi tulles läksime Hegne poole, kuhu jäin ka ööseks ning meil oli samuti tore. Pühapäeval olin kolmveerand päevast voodis, sest kõhuvalu piinas jälle.
Eile ehk 08.12.2014 käisin Narvas. Täpsemalt öeldes Tartu Ülikooli Narva kolledžis, kus toimus IT-alane üritus 9.-12. klassi tüdrukutele. Olin projektijuhtimise ja disaini töötoas. Väga sisurohke ja tore üritus, samuti saime igasugust nänni kaasa: helkureid, pastakaid, mälupulki, kleepse jne. Seal oli kohal ka üks projektijuht, kelle ettevõtte kohta sain rohkem infot (mind huvitav teema) ja kohal oli ka üks tüdruk, kes õppis varem Eesti Kunstiakadeemias graafilist disaini, kuhu kindlasti tulevikus kandideerin ning kuhu mul oleks võib-olla soov ka sisse saada. Sain tema käest rohkem infot sissesaamise kohta jne. Kokkuvõttes oli väga huvitav päev.
Täna olin koolis ainult neli tundi, sest matemaatika praktikum jäi ära ning tegime selle tunni füüsika asemel, sest füüsika õpetaja on jätkuvalt haige. Peaaegu teist kuud juba. Ei kujuta ettegi, mis meie füüsika kursuse hindest saab, kui nii palju on tegemata tunde ja hindeid pole peaaegu ühtegi.
Igatahes tegime matemaatikas kontrolltöö. Jõudsin küll ajalises mõttes hädavaevu valmis, kuid ikkagi valmis sain ning südames jäi kripeldama viimase ülesande lahendus. Ma ei mõista koostööülesandeid ja just selline ülesanne seal oligi. Süda kripeldas, pinge oli laes. Hiljem tuli üllatuseks, et sain kontrolltöö 5 ja see kindlustas veelgi rohkem mu kursuse hinnet, milleks tuli 5. Enda jaoks naljakas mõelda, et sain kursuse 5, sest eelmine ehk esimene kursus oli 3. Esimene kursus oli minu jaoks harjumine uue õpetajaga, suurema mahuga ja mitu korda kiirema tempoga, mis tundus esialgu võimatu, kuid näed, siiani elan.
Mõtlesin vahepeal ka suuna vahetusele ehk siis minna reaal-loodusest üle sotsiaalrakendusse, mille ained oleksid mulle rohkem südamelähedasemad, aga otsustasin ikkagi jääda reaal-loodusesse, et saada matemaatikas tugevamat põhja alla ning mul on reaal-looduses võimalus ennast proovile panna.
Loodan, et Te elate oma elu ikka võimalikult palju ning töötate oma unistuste kallal, sest seda teen ka mina ning minul läheb väga hästi, hoolimata vahejuhtumitest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar